Vee mõju küttesüsteemile ja sellest tulenevad probleemid
Peamised küttesüsteemides esinevad probleemid on:
1. elektrokeemiline korrosioon;
2. hapniku korrosioon;
3. kareda vee tõttu tekkiv nn katlakivi.
Elektrokeemiline korrosioon
Elektrokeemiline korrosioon tekib, kuna küttesüsteemides kasutatakse erinevaid metalle, mida ühendab soojuskandja (vesi, glükool, tosool jne). Aktiivsem metall on seega ühendatud passiivsemaga ja tekibki elektrokeemiline korrosioon, mille tulemusel tekib must sade (metallid "lahustuvad" vette). Sade tekib kõikides süsteemides olenemata, kas kasutatakse keemilist või pehmendatud vett. Eriti suur on probleem just uutes kaasaegsetes süsteemides, kuna seal on erinevaid metalle rohkem.
Parim lahendus on kasutada küttesüsteemis elektromagnet-veetöötlust.
Hapniku korrosioon
Hapniku korrosioon on kõige tuntum korrosiooni liik, see on metallide oksüdeerimine ehk roostetamine hapniku toimel, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Roostetamise vältimiseks tuleb kasutada küttesüsteemides hapnikueraldajaid.
Kareda vee mõju kütteseadmetele
Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolad, mis tekitavad nn katlakivi probleemi. Katlakivi sadestub veega kokkupuutuvate seadmete pindadele: torustikes, kateldes, tsirkulatsioonipumpades, küttekehades jne. Juhul, kui küttesüsteemis ei esine lekkeid ja ei täideta süsteemi pidevalt uue kareda veega, pole katlakiviga ka probleeme. Samas võib kare vesi soojavee süsteemides tekitada väga suuri probleeme ja halduskulude kasvu, lühendades seadmete eluiga ning efektiivsust.
Liiga kareda vee omadusi tuleb kindlasti parandada kas siis füüsikaliselt (näiteks elektromagnet veetöötlus) või keemilise veepehmendusega.
Kuidas mõõdetakse vee karedust?
1. Milligrammekvivalentides 1 liitri vee kohta.
1 mg-ekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees (Ca ja Mg ekvivalentkaalud = poolega nende aatomkaalust).
Vesi üldkaredusega kuni 3,5 mg-ekv/l on pehme vesi. Vesi üldkaredusega 3,5-7 mg-ekv/l on keskmise karedusega ja vesi üldkaredusega 7-10 mg-ekv/l on kare vesi.
Eestis on maapõuest ammutatud joogivesi kare, enamasti üldkaredusega (4-8 mg-ekv/l).
2. Kraadides - dH - (1º = 17,5 mg CaCO3/l vees). Alla 4º-ne vesi on väga pehme, 4-8º-ne vesi on pehme, 8-12º-ne vesi on keskmise karedusega, 12-20º-ne vesi on mõõdukalt kare, 20-30º-ne vesi on kare ja üle 30º-ne vesi on väga kare. Sobivaimaks peetakse keskmise karedusega, 10-20º.
Vee kareduse mõõtühikuid:
